Digital Market Act 2022/1925 ET

BG CS DA DE EL EN ES ET FI FR GA HR HU IT LV LT MT NL PL PT RO SK SL SV print pdf

2022/1925 ET cercato: ' kui' . Output generated live by software developed by IusOnDemand srl

expand index kui:

whereas kui:

definitions:

cloud tag:

and the number of total unique words without stopwords is: 1568

Artikkel 3

Pääsuvalitseja määramine

1. Ettevõtja määratakse pääsuvalitsejaks, kui:

a)	tal on märkimisväärne mõju siseturule;

b)	ta osutab põhiplatvormiteenust, mis on ärikasutajate jaoks oluline juurdepääsutee lõppkasutajateni jõudmiseks, ning

c)	tal on oma tegevuses kindel ja püsiv positsioon või on tõenäoline, et ta saavutab sellise positsiooni lähitulevikus.

2. Eeldatakse, et ettevõtja vastab lõikes 1 sätestatud nõuetele järgmistel juhtudel:

lõike 1 punkti a osas, kui tema aastakäive liidus on viimase kolme majandusaasta jooksul olnud igal aastal vähemalt 7,5 miljardit eurot või kui tema keskmine turukapitalisatsioon või samaväärne õiglane turuväärtus oli viimase majandusaasta jooksul vähemalt 75 miljardit eurot ning kui ta osutab sama põhiplatvormiteenust vähemalt kolmes liikmesriigis;

lõike 1 punkti b osas, kui tema osutatud põhiplatvormiteenusel oli viimasel majandusaastal kuus vähemalt 45 miljonit aktiivset lõppkasutajat, kelle tegevus- või asukoht on liidus ning aastas vähemalt 10 000 aktiivset ärikasutajat, kelle tegevuskoht on liidus, kes on kindlaks tehtud ja arvestatud vastavalt lisas esitatud metoodikale ja näitajatele;

c)	lõike 1 punkti c osas, kui käesoleva lõike punktis b sätestatud künnised on täidetud igal kolmel viimasel majandusaastal.

3. kui põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja vastab kõigile lõikes 2 sätestatud künnistele, teatab ta sellest komisjonile viivitamata ja igal juhul kahe kuu jooksul pärast kõnealuste künniste täitmist ning esitab talle lõikes 2 kindlaks määratud asjakohase teabe. Kõnealune teade hõlmab lõikes 2 kindlaks määratud asjakohast teavet ettevõtja iga sellise põhiplatvormiteenuse kohta, mille puhul on täidetud lõike 2 punktis b sätestatud künnised. Kui sellise ettevõtja, kes on varem määratud pääsuvalitsejaks, osutatav uus põhiplatvormiteenus vastab lõike 2 punktides b ja c sätestatud künnistele, teavitab kõnealune ettevõtja sellest komisjoni kahe kuu jooksul pärast nende künniste täitmist.

Kui põhiplatvormiteenust osutav ettevõtja ei teavita komisjoni käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt ega esita komisjoni poolt artikli 21 kohases teabetaotluses määratud tähtaja jooksul kogu asjakohast teavet, mida komisjonil on vaja asjaomase ettevõtja pääsuvalitsejaks määramiseks vastavalt käesoleva artikli lõikele 4, on komisjonil endiselt õigus määrata kõnealune ettevõtja pääsuvalitsejaks, tuginedes komisjonile kättesaadavale teabele.

Kui põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja täidab käesoleva lõike teise lõigu kohase teabetaotluse või kui teave esitatakse pärast nimetatud lõigus osutatud tähtaja möödumist, kohaldab komisjon lõikes 4 sätestatud menetlust.

4. Komisjon määrab põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt 45 tööpäeva jooksul pärast lõikes 3 osutatud täieliku teabe saamist põhiplatvormiteenuseid osutava ettevõtja, kes täidab kõik lõikes 2 sätestatud künnised, pääsuvalitsejaks.

5. Põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja võib oma teatega esitada piisavalt põhjendatud argumendid selle kohta, et olukorras, milles asjaomast põhiplatvormiteenust osutatakse, ei vasta ta erandlikult lõikes 1 esitatud tingimustele, kuigi ta täidab kõik lõikes 2 esitatud künnised.

Kui komisjon leiab, et põhiplatvormiteenuseid osutava ettevõtja poolt esimese lõigu kohaselt esitatud argumendid ei ole piisavalt põhjendatud, sest need ei sea ilmselgelt kahtluse alla käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud eeldusi, võib ta need argumendid lõikes 4 osutatud tähtaja jooksul tagasi lükata, kohaldamata artikli 17 lõikes 3 sätestatud menetlust.

Kui põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja esitab sellised piisavalt põhjendatud argumendid, mis seavad ilmselgelt kahtluse alla käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud eeldused, võib komisjon, olenemata käesoleva lõike esimesest lõigust, algatada käesoleva artikli lõikes 4 osutatud tähtaja jooksul artikli 17 lõikes 3 sätestatud menetluse.

Kui komisjon jõuab järeldusele, et põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja ei suutnud tõendada, et tema osutatavad asjaomased põhiplatvormiteenused ei vasta käesoleva artikli lõike 1 nõuetele, määrab ta selle ettevõtja pääsuvalitsejaks vastavalt artikli 17 lõikes 3 sätestatud menetlusele.

6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, täpsustades käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud kvantitatiivsetele künnistele vastavuse kindlaksmääramise metoodikat ning kohandades seda metoodikat vajaduse korral korrapäraselt turu ja tehnoloogia arengule.

7. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, ajakohastades lisas esitatud metoodikat ja näitajate loetelu.

8. Komisjon määrab artiklis 17 sätestatud korras pääsuvalitsejaks iga põhiplatvormiteenuseid osutava ettevõtja, kes vastab kõigile käesoleva artikli lõikes 1 esitatud tingimustele, kuid ei vasta kõigile käesoleva artikli lõikes 2 esitatud künnistele.

Selleks võtab komisjon arvesse mõningaid või kõiki järgmisi elemente, niivõrd kui need on asjaomase põhiplatvormiteenuseid osutava ettevõtja puhul asjakohased:

a)	kõnealuse ettevõtja suurus, sealhulgas käive ja turukapitalisatsioon, tegevus ja positsioon;

b)	selliste ärikasutajate arv, kes kasutavad põhiplatvormiteenust, et jõuda lõppkasutajateni, ja lõppkasutajate arv;

c)	võrguefekt ja andmepõhised eelised, eelkõige seoses sellega, mis puudutab kõnealuse ettevõtja juurdepääsu isikuandmetele ja isikustamata andmetele ning nende kogumist või analüüsivõimekust;

d)	mastaabi- ja mitmekülgsusega seotud mõju, millest ettevõtja kasu saab, sealhulgas seoses andmetega ja asjakohasel juhul ettevõtja tegevusega väljaspool liitu;

e)	ärikasutaja või lõppkasutaja seotus, sealhulgas platvormi vahetamise kulud ja tegevuse kallutatus, mis vähendab ärikasutajate ja lõppkasutajate suutlikkust platvormi vahetada või kasutada mitut platvormi;

f)	põhiplatvormiteenuseid osutava ettevõtja konglomeraadile omane struktuur või vertikaalne integratsioon, mis võimaldab kõnealusel ettevõtjal näiteks rakendada ristsubsideerimist, kombineerida eri allikatest pärinevaid andmeid või võimendada oma positsiooni, või

g)	äritegevuse või teenuse muud struktuursed omadused.

Käesoleva lõike kohasel hindamisel võtab komisjon arvesse eeldatavaid suundumusi, mis on seotud teises lõigus loetletud elementidega, sealhulgas kavandatavaid koondumisi, mis hõlmavad teist ettevõtjat, kes osutab põhiplatvormiteenuseid või muid teenuseid digisektoris või võimaldab andmete kogumist.

Kui põhiplatvormiteenust osutav ettevõtja, kes ei vasta lõikes 2 esitatud kvantitatiivsetele künnistele, ei järgi olulisel määral komisjoni korraldusel rakendatavaid uurimismeetmeid ning ei järgi neid ka pärast seda, kui kõnealusel ettevõtjal on palutud mõistliku aja jooksul neid järgida ja märkused esitada, võib komisjon määrata selle ettevõtja pääsuvalitsejaks komisjonile kättesaadavate andmete alusel.

9. Iga ettevõtja puhul, kes on lõike 4 või 8 kohaselt määratud pääsuvalitsejaks, loetleb komisjon määramisotsuses asjaomased põhiplatvormiteenused, mida ettevõtja osutab ja mis on eraldi võetuna olulised juurdepääsuteed, mille abil ärikasutajad jõuavad lõppkasutajateni, nagu on osutatud lõike 1 punktis b.

10. Pääsuvalitseja täidab artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustused kuue kuu jooksul pärast seda, kui põhiplatvormiteenus on loetletud määramisotsuses vastavalt käesoleva artikli lõikele 9.

Artikkel 7

Pääsuvalitsejate kohustus seoses numbrivaba isikutevahelise side teenuste koostalitlusvõimega

1. kui pääsuvalitseja osutab artikli 3 lõike 9 kohaselt määramisotsuses loetletud numbrivaba isikutevahelise side teenuseid, tagab ta oma numbrivaba isikutevahelise side teenuste põhifunktsioonide koostalitlusvõime muu liidus numbrivaba isikutevahelise side teenuseid pakkuva või pakkuda kavatseva teenuseosutaja numbrivaba isikutevahelise side teenustega, pakkudes taotluse korral ja tasuta vajalikke tehnilisi liideseid või sarnaseid lahendusi, mis soodustavad koostalitlusvõimet.

2. Pääsuvalitseja tagab vähemalt järgmiste lõikes 1 osutatud põhifunktsioonide koostalitlusvõime, kui pääsuvalitseja pakub ise kõnealuseid põhifunktsioone oma lõppkasutajatele:

pärast artikli 3 lõike 9 kohaselt määramisotsuses loetlemist:

i)	otspunkt-tekstsõnumivahetus kahe individuaalse lõppkasutaja vahel;

ii)	kujutiste, häälsõnumite, videote ja muude lisatud failide jagamine kahe individuaalse lõppkasutaja vahelise otspunktside käigus;

kahe aasta jooksul pärast määramist:

i)	otspunkt-tekstsõnumivahetus individuaalsete lõppkasutajate rühmades;

ii)	kujutiste, häälsõnumite, videote ja muude lisatud failide jagamine rühmavestluse ja individuaalse lõppkasutaja vahelise otspunktside käigus;

nelja aasta jooksul pärast määramist:

i)	otspunkt-häälkõned kahe individuaalse lõppkasutaja vahel;

ii)	otspunkt-videokõned kahe individuaalse lõppkasutaja vahel;

iii)	otspunkt-häälkõned rühmavestluse ja individuaalse lõppkasutaja vahel;

iv)	otspunkt-videokõned rühmavestluse ja individuaalse lõppkasutaja vahel.

3. Turvalisuse tase, sealhulgas asjakohasel juhul otspunktkrüpteerimine, mida pääsuvalitseja pakub oma lõppkasutajatele, säilitatakse kõigi koostalitlusvõimeliste teenuste puhul.

4. Pääsuvalitseja avaldab standardpakkumise, milles määratakse kindlaks tema numbrivaba isikutevahelise side teenuste puhul rakendatava koostalitlusvõime tehnilised üksikasjad ja üldtingimused, sealhulgas asjakohased üksikasjad turvalisuse taseme ning otspunktkrüpteerimise kohta. Pääsuvalitseja avaldab selle standardpakkumise artikli 3 lõikes 10 sätestatud ajavahemiku jooksul ja ajakohastab seda vajaduse korral.

5. Pärast lõike 4 kohast standardpakkumise avaldamist võib iga teenuseosutaja, kes pakub või kavatseb pakkuda liidus numbrivaba isikutevahelise side teenuseid, taotleda koostalitlust pääsuvalitseja osutatavate numbrivaba isikutevahelise side teenustega. Selline taotlus võib hõlmata mõningaid või kõiki lõikes 2 loetletud põhifunktsioone. Pääsuvalitseja täidab kõik mõistlikud koostalitlustaotlused hiljemalt kolme kuu jooksul pärast sellise taotluse saamist, muutes taotletud põhifunktsioonid toimivaks.

6. Komisjon võib pääsuvalitseja põhjendatud taotluse korral erandkorras pikendada lõike 2 või 5 kohaste nõuete täitmise tähtaegu, kui pääsuvalitseja tõendab, et see on vajalik tõhusa koostalitlusvõime tagamiseks ja vajaliku turvalisuse taseme, sealhulgas asjakohasel juhul otspunktkrüpteerimise säilitamiseks.

7. Pääsuvalitseja numbrivaba isikutevahelise side teenuste lõppkasutajatele ja taotluse esitanud numbrivaba isikutevahelise side teenuste osutaja lõppkasutajatele jääb vabadus otsustada, kas nad kasutavad koostalitlusvõimelisi põhifunktsioone, mida pääsuvalitseja võib lõike 1 kohaselt pakkuda.

8. Pääsuvalitseja kogub ja vahetab koostalitlustaotluse esitanud numbrivaba isikutevahelise side teenuste osutajaga üksnes selliseid lõppkasutajate isikuandmeid, mis on rangelt vajalikud tõhusa koostalitlusvõime pakkumiseks. Igasuguse lõppkasutajate isikuandmete kogumise ja vahetamise puhul järgitakse täiel määral määrust (EL) 2016/679 ja direktiivi 2002/58/EÜ.

9. Pääsuvalitsejat ei takistata võtmast meetmeid tagamaks, et koostalitlusvõimet taotlevad kolmandad isikud, kes osutavad numbrivaba isikutevahelise side teenuseid, ei ohusta pääsuvalitseja teenuste terviklust, turvalisust ja privaatsust, kui sellised meetmed on rangelt vajalikud ja proportsionaalsed ning pääsuvalitseja neid igakülgselt põhjendab.

Artikkel 9

Peatamine

1. kui pääsuvalitseja tõendab põhjendatud taotluses, et artiklis 5, 6 või 7 sätestatud konkreetse kohustuse täitmine põhiplatvormiteenuse puhul, mis on loetletud artikli 3 lõike 9 kohaselt määramisotsuses, ohustaks erandlike asjaolude tõttu, mis ei sõltu pääsuvalitsejast, tema tegevuse majanduslikku elujõulisust liidus, võib komisjon võtta vastu rakendusakti, milles sätestatakse komisjoni otsus peatada erandkorras tervikuna või osaliselt selle konkreetse kohustuse kohaldamine, millele osutati kõnealuses põhjendatud taotluses (edaspidi „peatamisotsus“). Kõnealuses rakendusaktis põhjendab komisjon oma peatamisotsust, tuues välja peatamist õigustavad erandlikud asjaolud. Kõnealuse rakendusakti ulatus ja kestus piirdub sellega, mis on vajalik pääsuvalitseja elujõulisusele avalduva ohu kõrvaldamiseks. Komisjon seab eesmärgiks võtta kõnealune rakendusakt vastu viivitamata ja hiljemalt kolme kuu jooksul pärast täielikult põhjendatud taotluse saamist. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2. kui lõike 1 kohaselt nähakse ette kohustuse kohaldamise peatamine, vaatab komisjon oma peatamisotsuse läbi igal aastal, kui kõnealuses otsuses ei ole seatud lühemat ajavahemikku. Pärast sellist läbivaatamist komisjon kas lõpetab erandi kohaldamise täielikult või osaliselt või otsustab, et lõikes 1 esitatud tingimused on endiselt täidetud.

3. Pakilistel juhtudel võib komisjon pääsuvalitseja põhjendatud taotluse korral peatada ajutiselt konkreetse lõikes 1 osutatud kohustuse kohaldamise ühe või mitme konkreetse põhiplatvormiteenuse suhtes juba enne nimetatud lõike kohase otsuse tegemist. Sellise taotluse võib esitada ja rahuldada igal ajal, kuni komisjon teeb lõike 1 kohase hindamise.

4. Lõigetes 1 ja 3 osutatud taotluse hindamisel võtab komisjon eelkõige arvesse konkreetse kohustuse täitmise mõju asjaomase pääsuvalitseja tegevuse majanduslikule elujõulisusele liidus ja samuti mõju kolmandatele isikutele, eelkõige VKEdele ja tarbijatele. Peatamise suhtes võidakse kohaldada komisjoni kindlaks määratud tingimusi ja kohustusi, et tagada õiglane tasakaal kõnealuste huvide ja käesoleva määruse eesmärkide vahel.

Artikkel 10

Rahvatervise ja avaliku julgeolekuga seotud põhjustel tehtavad erandid

1. Komisjon võib pääsuvalitseja põhjendatud taotluse korral või omal algatusel võtta vastu rakendusakti, milles sätestatakse komisjoni otsus vabastada kõnealune pääsuvalitseja täielikult või osaliselt artiklis 5, 6 või 7 sätestatud konkreetsest kohustusest, mis on seotud artikli 3 lõike 9 kohaselt määramisotsuses loetletud põhiplatvormiteenusega, kui selline erand on õigustatud käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud põhjustel (edaspidi „erandi tegemise otsus“). Komisjon võtab erandi tegemise otsuse vastu hiljemalt kolme kuu jooksul pärast täielikult põhjendatud taotluse saamist ning esitab põhjendused, milles selgitatakse erandi tegemise põhjuseid. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2. kui lõike 1 kohaselt tehakse erand, vaatab komisjon erandi tegemise otsuse läbi, kui erandi tegemise põhjust enam ei ole, või vähemalt kord aastas. Pärast sellist läbivaatamist komisjon kas lõpetab erandi kohaldamise täielikult või osaliselt või otsustab, et lõike 1 tingimused on endiselt täidetud.

3. Lõike 1 kohase erandi võib teha üksnes rahvatervise või avaliku julgeolekuga seotud põhjustel.

4. Pakilistel juhtudel võib komisjon pääsuvalitseja põhjendatud taotluse korral või omal algatusel peatada ajutiselt konkreetse lõikes 1 osutatud kohustuse kohaldamise ühe või mitme konkreetse põhiplatvormiteenuse suhtes juba enne nimetatud lõike kohase otsuse tegemist. Sellise taotluse võib esitada ja rahuldada igal ajal, kuni komisjon teeb lõike 1 kohase hindamise.

5. Lõigetes 1 ja 4 osutatud taotluse hindamisel võtab komisjon eelkõige arvesse konkreetse kohustuse täitmise mõju lõikes 3 loetletud alustele ning asjaomasele pääsuvalitsejale ja kolmandatele isikutele. Komisjon võib peatamise suhtes kohaldada tingimusi ja kohustusi, et tagada õiglane tasakaal lõikes 3 loetletud alustest tulenevate eesmärkide ning käesoleva määruse eesmärkide vahel.

Artikkel 13

Kõrvalehoidmise vastased meetmed

1. Põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja ei jaga neid teenuseid segmentideks, jaotisteks ega alajaotisteks ning ei killusta ega poolita neid lepinguliste, kaubanduslike, tehniliste või muude vahenditega, et hoida kõrvale artikli 3 lõikes 2 ette nähtud kvantitatiivsetest künnistest. Ettevõtja ükski selline tegevus ei takista komisjoni määramast teda pääsuvalitsejaks vastavalt artikli 3 lõikele 4.

2. kui komisjon kahtlustab, et põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja tegeleb lõikes 1 sätestatud tegevusega, võib ta nõuda kõnealuselt ettevõtjalt igasugust teavet, mida ta peab vajalikuks, et teha kindlaks, kas asjaomane ettevõtja on sellise tegevusega tegelenud.

3. Pääsuvalitseja tagab artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustuste täieliku ja tõhusa täitmise.

4. Pääsuvalitseja ei tegele ühegi tegevusega, mis kahjustab artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustuste tõhusat täitmist, olenemata sellest, kas selline tegevus on lepingulist, kaubanduslikku, tehnilist või muud laadi või seisneb tegevuspõhiste meetodite või liidese disaini kasutamises.

5. kui käesoleva määruse nõuete täitmiseks tuleb isikuandmete kogumiseks, töötlemiseks, ristkasutamiseks ja jagamiseks saada nõusolek, võtab pääsuvalitseja vajalikud meetmed, et võimaldada ärikasutajatel vahetult saada andmete töötlemiseks vajalik nõusolek, kui selline nõusolek on nõutav määruse (EL) 2016/679 või direktiivi 2002/58/EÜ alusel, või täita liidu andmekaitse- ja eraelu puutumatuse norme ja põhimõtteid muul viisil, sealhulgas asjakohasel juhul ärikasutajatele nõuetekohaselt anonüümitud andmeid esitades. Pääsuvalitseja ei muuda kõnealuse nõusoleku saamist ärikasutaja jaoks koormavamaks, kui see on tema enda teenuste puhul.

6. Pääsuvalitseja ei halvenda selliste põhiplatvormiteenuste tingimusi ega kvaliteeti, mida osutatakse ärikasutajatele või lõppkasutajatele, kes kasutavad artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud õigusi või valikuid, ega muuda nende õiguste ega valikute kasutamist põhjendamatult raskeks, sealhulgas pakkudes lõppkasutajale valikuid mitteneutraalsel viisil või pärssides lõppkasutajate või ärikasutajate autonoomsust, otsustusvabadust või valikute tegemise vabadust kasutajaliidese või selle osa struktuuri, disaini, funktsiooni või kasutusviisi kaudu.

7. kui pääsuvalitseja hoiab kõrvale või püüab kõrvale hoida artiklis 5, 6 või 7 sätestatud kohustustest viisil, mida on kirjeldatud käesoleva artikli lõigetes 4, 5 ja 6, võib komisjon algatada artikli 20 kohase menetluse ning võtta vastu artikli 8 lõikes 2 osutatud rakendusakti, et täpsustada meetmeid, mida pääsuvalitseja peab rakendama.

8. Käesoleva artikli lõige 6 ei piira artiklite 29, 30 ja 31 kohaseid komisjoni volitusi.

Artikkel 14

Koondumisest teavitamise kohustus

1. Pääsuvalitseja teavitab komisjoni igast kavandatavast koondumisest määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 3 tähenduses, kui ühinevad üksused osutavad või koondumise objekt osutab põhiplatvormiteenust või muud digisektoris pakutavat teenust või võimaldab andmete kogumist, olenemata sellest, kas sellest tuleb teatada komisjonile kõnealuse määruse alusel või liikmesriigi pädevale konkurentsiasutusele riigisiseste ühinemisreeglite alusel.

Pääsuvalitseja teavitab komisjoni sellisest koondumisest enne selle läbiviimist ning pärast kokkuleppe sõlmimist, avaliku pakkumise väljakuulutamist või aktsiate kontrollpaki omandamist.

2. Teabes, mille pääsuvalitseja esitab lõike 1 kohaselt, kirjeldatakse vähemalt koondumisega seotud ettevõtjaid, nende aastakäivet liidus ja kogu maailmas, nende tegevusvaldkondi, sealhulgas koondumisega vahetult seotud tegevust, lepingu tehinguväärtust või selle hinnangulist suurust ning esitatakse koondumise kokkuvõte, sealhulgas selle olemusest ja põhjendustest, samuti koondumisega seotud liikmesriikide loetelu.

Pääsuvalitseja esitatavas teabes kirjeldatakse ka kõigi asjaomaste põhiplatvormiteenuste aastakäivet liidus, iga-aastaste aktiivsete ärikasutajate arvu ja igakuiste aktiivsete lõppkasutajate arvu.

3. kui pärast koondumist, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 1, vastab veel mõni põhiplatvormiteenus eraldi artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud künnistele, teavitab asjaomane pääsuvalitseja sellest komisjoni kahe kuu jooksul pärast koondumist ja esitab komisjonile artikli 3 lõikes 2 osutatud teabe.

4. Komisjon teavitab liikmesriikide pädevaid asutusi lõike 1 kohaselt saadud teabest ning avaldab igal aastal selliste omandamiste loetelu, millest pääsuvalitsejad on talle kõnealuse lõike kohaselt teatanud.

Komisjon arvestab ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi.

5. Liikmesriikide pädevad asutused võivad kasutada käesoleva artikli lõike 1 kohaselt saadud teavet, et taotleda komisjonilt koondumiste läbivaatamist vastavalt määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklile 22.

Artikkel 16

Turu-uuringu algatamine

1. kui komisjon kavatseb teha artiklite 17, 18 ja 19 kohaste otsuste võimaliku vastuvõtmisega seoses turu-uuringu, võtab ta vastu otsuse turu-uuringu algatamise kohta.

2. Olenemata lõikest 1 võib komisjon enne kõnealuse lõike kohase turu-uuringu algatamist kasutada oma käesolevast määrusest tulenevaid uurimisvolitusi.

3. Lõikes 1 osutatud otsuses tuleb täpsustada järgmine:

a)	turu-uuringu algatamise kuupäev;

b)	selle küsimuse kirjeldus, millega turu-uuring on seotud;

c)	turu-uuringu eesmärk.

4. Komisjon võib lõpetatud turu-uuringu uuesti algatada, kui:

a)	asjaolud, millel artikli 17, 18 või 19 kohaselt vastu võetud otsus põhineb, on oluliselt muutunud, või

b)	artikli 17, 18 või 19 kohaselt vastu võetud otsus põhines ebatäielikul, ebaõigel või eksitaval teabel.

5. Komisjon võib paluda ühel või mitmel liikmesriigi pädeval asutusel teda turu-uuringus abistada.

Artikkel 17

Turu-uuring pääsuvalitseja määramiseks

1. Komisjon võib teha turu-uuringu, et selgitada välja, kas põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja tuleks määrata artikli 3 lõike 8 kohaselt pääsuvalitsejaks, või selleks, et teha kindlaks põhiplatvormiteenused, mis loetletakse määramisotsuses artikli 3 lõike 9 kohaselt. Komisjon püüab oma turu-uuringu lõpule viia 12 kuu jooksul pärast artikli 16 lõike 3 punktis a osutatud kuupäeva; oma turu-uuringu lõpuleviimiseks võtab komisjon vastu rakendusakti, milles esitatakse komisjoni otsus. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2. Käesoleva artikli lõike 1 kohase turu-uuringu käigus püüab komisjon edastada esialgsed järeldused asjaomasele põhiplatvormiteenuseid osutavale ettevõtjale kuue kuu jooksul alates artikli 16 lõike 3 punktis a osutatud kuupäevast. Esialgsetes järeldustes selgitab komisjon, kas tema esialgse seisukoha järgi on asjakohane, et kõnealune ettevõtja määratakse artikli 3 lõike 8 kohaselt pääsuvalitsejaks ning asjaomased põhiplatvormiteenused kantakse loetellu vastavalt artikli 3 lõikele 9.

3. kui põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja vastab artikli 3 lõikes 2 sätestatud künnistele, kuid on artikli 3 lõike 5 kohaselt esitanud sellised piisavalt põhjendatud argumendid, mis seavad ilmselgelt kahtluse alla artikli 3 lõikes 2 sätestatud eelduse, püüab komisjon viia turu-uuringu lõpule viie kuu jooksul alates artikli 16 lõike 3 punktis a osutatud kuupäevast.

Sellisel juhul püüab komisjon edastada oma esialgsed järeldused vastavalt käesoleva artikli lõikele 2 asjaomasele ettevõtjale kolme kuu jooksul alates artikli 16 lõike 3 punktis a osutatud kuupäevast.

4. kui komisjon määrab artikli 3 lõike 8 kohaselt pääsuvalitsejaks sellise põhiplatvormiteenuseid osutava ettevõtja, kellel ei ole veel oma tegevusalal kindlat ja püsivat turupositsiooni, kuid kes tõenäoliselt saavutab sellise positsiooni lähitulevikus, võib ta teatada, et sellise pääsuvalitseja suhtes kohaldatakse üksnes ühte või mitut artikli 5 lõigetes 3–6 ning artikli 6 lõigetes 4, 7, 9, 10 ja 13 sätestatud kohustust, nagu on täpsustatud määramisotsuses. Komisjon teatab, et kohaldatakse üksnes neid kohustusi, mis on asjakohased ja vajalikud vältimaks seda, et asjaomane pääsuvalitseja saavutab ebaausate vahendite abil oma tegevusalal kindla ja püsiva positsiooni. Komisjon vaatab kõnealuse määramise asjaolud läbi artiklis 4 sätestatud korras.

Artikkel 18

Süsteemse kohustuste mittetäitmisega seotud turu-uuring

1. Komisjon võib teha turu-uuringu, et selgitada välja, kas pääsuvalitseja on jätnud kohustused süsteemselt täitmata. Komisjon viib selle turu-uuringu lõpule 12 kuu jooksul alates artikli 16 lõike 3 punktis a osutatud kuupäevast. Kui turu-uuringust ilmneb, et pääsuvalitseja on süsteemselt rikkunud ühte või mitut artiklis 5, 6 või 7 sätestatud kohustust ning on seoses artikli 3 lõikes 1 sätestatud nõuetega oma pääsuvalitseja positsiooni säilitanud, seda tugevdanud või laiendanud, võib komisjon võtta vastu rakendusakti, millega kehtestatakse kõnealuse pääsuvalitseja suhtes tegevusega seotud või struktuurilised parandusmeetmed, mis on proportsionaalsed ja vajalikud käesoleva määruse tõhusa järgimise tagamiseks. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt kehtestatud parandusmeede võib hõlmata – kui selline parandusmeede on proportsionaalne ja vajalik, et säilitada või taastada õiglus ja konkurentsile avatus, mida süsteemne kohustuste mittetäitmine mõjutab – keeldu piiratud ajavahemikul koonduda määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 3 tähenduses kõnealuste põhiplatvormiteenuste või muude digisektoris osutatavate teenuste puhul või teenuste puhul, mis võimaldavad koguda andmeid, mida süsteemne kohustuste mittetäitmine mõjutab.

3. Pääsuvalitsejat käsitatakse artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustuste süsteemse mittetäitjana siis, kui komisjon on teinud artikli 29 alusel pääsuvalitseja suhtes vähemalt kolm selle põhiplatvormiteenusega seotud täitmata jätmist käsitlevat otsust kaheksa aasta jooksul enne turu-uuringu algatamise otsuse vastuvõtmist seoses käesoleva artikli kohase otsuse võimaliku vastuvõtmisega.

4. Komisjon esitab oma esialgsed järeldused asjaomasele pääsuvalitsejale kuue kuu jooksul alates artikli 16 lõike 3 punktis a osutatud kuupäevast. Oma esialgsetes järeldustes selgitab komisjon, kas tema esialgse seisukoha järgi on käesoleva artikli lõike 1 tingimused täidetud ning milliseid parandusmeetmeid ta esialgu vajalikuks ja proportsionaalseks peab.

5. Et võimaldada huvitatud kolmandatel isikutel tõhusalt märkusi esitada, avaldab komisjon samal ajal lõike 4 kohase esialgsete järelduste esitamisega pääsuvalitsejale või pärast seda niipea kui võimalik juhtumi mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte ja parandusmeetmed, mille võtmist ta kaalub. Komisjon määrab kindlaks mõistliku tähtaja, mille jooksul kõnealused märkused tuleb esitada.

6. kui komisjon kavatseb võtta vastu käesoleva artikli lõike 1 kohase otsuse, muutes siduvaks pääsuvalitseja poolt artikli 25 kohaselt pakutud kohustused, avaldab ta mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte juhtumi kohta ja kohustuste põhisisu. Huvitatud kolmandad isikud võivad esitada oma märkused mõistliku ajavahemiku jooksul, mille määrab kindlaks komisjon.

7. Komisjon võib turu-uuringu käigus selle kestust pikendada, kui selline pikendamine on objektiivselt põhjendatud ja proportsionaalne. Pikendada võib tähtaega, mille jooksul komisjon peab esitama oma esialgsed järeldused, või lõpliku otsuse vastuvõtmise tähtaega. Käesoleva lõike kohaste pikenduste kogukestus ei tohi ületada kuut kuud.

8. Tagamaks, et pääsuvalitseja täidab artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustusi tõhusalt, vaatab komisjon kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 1 ja 2 kehtestatud parandusmeetmed korrapäraselt läbi. Komisjonil on õigus neid parandusmeetmeid muuta, kui ta teeb uue turu-uuringuga kindlaks, et meetmed ei ole tõhusad.

Artikkel 20

Menetluse algatamine

1. kui komisjon kavatseb artiklite 8, 29 ja 30 kohaste otsuste võimaliku vastuvõtmisega seoses algatada menetluse, võtab ta vastu menetluse algatamise otsuse.

2. Olenemata lõikest 1 võib komisjon kasutada enne kõnealuse lõike kohase menetluse algatamist oma uurimisvolitusi, mis tulenevad käesolevast määrusest.

Artikkel 21

Teabetaotlused

1. Komisjon võib käesoleva määrusega talle pandud ülesannete täitmiseks nõuda lihttaotluse või otsusega, et ettevõtjad või ettevõtjate ühendused esitaksid kogu vajaliku teabe. Lihttaotluse või otsusega võib komisjon samuti nõuda juurdepääsu ettevõtjate andmetele ja algoritmidele ning testidega seotud teabele ja nõuda nende kohta selgitusi.

2. kui komisjon saadab ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele lihtteabetaotluse, märgib ta selles taotluses õigusliku aluse ja eesmärgi, täpsustab, millist teavet nõutakse, ning määrab kindlaks teabe esitamise tähtaja ja märgib artiklis 30 sätestatud trahvid, mida kohaldatakse ebatäieliku, ebaõige või eksitava teabe või selgituse esitamise eest.

3. kui komisjon nõuab ettevõtjatelt ja ettevõtjate ühendustelt teavet oma otsusega, märgib ta õigusliku aluse ja taotluse eesmärgi, täpsustab, millist teavet nõutakse, ning määrab kindlaks tähtaja, mille jooksul teave tuleb esitada. Kui komisjon nõuab ettevõtjatelt juurdepääsu andmetele, algoritmidele ja testidega seotud teabele, teeb ta teatavaks taotluse eesmärgi ning määrab kindlaks teabe esitamise tähtaja. Ta annab ka teavet artiklis 30 sätestatud trahvide kohta ning annab teavet artiklis 31 sätestatud sunniraha kohta või määrab need. Samuti annab ta teada õigusest lasta otsus Euroopa Kohtus läbi vaadata.

4. Ettevõtjad või ettevõtjate ühendused või nende esindajad esitavad nõutud teabe asjaomase ettevõtja või ettevõtjate ühenduse nimel. Nõuetekohaselt volitatud advokaadid võivad teavet esitada oma klientide nimel. Kui esitatud teave on ebatäielik, ebaõige või eksitav, jäävad täielikult vastutavaks kliendid.

5. Liikmesriikide pädevad asutused esitavad komisjoni taotluse korral talle kogu nende valduses oleva teabe, mis on vajalik käesoleva määrusega komisjonile pandud ülesannete täitmiseks.

Artikkel 22

Küsitlemise ja ütluste kogumise õigus

1. Komisjon võib käesoleva määrusega talle pandud ülesannete täitmiseks küsitleda kõiki füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes nõustuvad, et neid küsitletakse eesmärgiga koguda teavet uuritava küsimuse kohta. Komisjonil on õigus sellised küsitlused mis tahes tehniliste vahendite abil jäädvustada.

2. kui käesoleva artikli lõike 1 kohane küsitlus korraldatakse ettevõtja ruumides, teavitab komisjon selle liikmesriigi, mille territooriumil küsitlus toimub, pädevat asutust, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise. Kõnealuse asutuse taotluse korral võivad selle ametnikud abistada komisjoni volitatud ametnikke ja teisi kaasasolevaid isikuid küsitluse korraldamisel.

Artikkel 23

Õigus teha kontrolle

1. Komisjon võib käesoleva määrusega talle pandud ülesannete täitmiseks teha ettevõtja või ettevõtjate ühenduse suhtes kõik vajalikud kontrollid.

2. Komisjoni poolt kontrolli tegemiseks volitatud ametnikel ja teistel kaasasolevatel isikutel on õigus:

a)	siseneda ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste ruumidesse, territooriumile ja transpordivahenditesse;

b)	kontrollida raamatupidamis- ja muid äridokumente olenemata sellest, millisel andmekandjal neid hoitakse;

c)	teha või saada mis tahes kujul koopiaid või väljavõtteid kõnealustest raamatupidamis- või muudest dokumentidest;

d)	nõuda, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus võimaldaks juurdepääsu oma organisatsioonile, toimimisele, IT-süsteemile, algoritmidele, andmete töötlemisele ja äritavadele ning selgitaks neid, ja jäädvustada või dokumenteerida antud selgitused mis tahes tehniliste vahenditega;

e)	pitseerida äriruume ning raamatupidamis- või muid dokumente kontrolli tegemise ajaks ja selleks vajalikus ulatuses;

f)	küsida ettevõtja või ettevõtjate ühenduse esindajalt või töötajalt selgitusi kontrolli sisu ja eesmärgiga seotud asjaolude või dokumentide kohta ning vastused mis tahes tehniliste vahenditega jäädvustada.

3. Komisjon võib kontrolli tegemiseks taotleda abi ka audiitoritelt või ekspertidelt, kelle ta on artikli 26 lõike 2 kohaselt määranud, samuti selle liikmesriigi, mille territooriumil kontrolli tehakse, pädevalt asutuselt, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise.

4. Kontrollide käigus võivad komisjon, tema määratud audiitorid või eksperdid ning selle liikmesriigi, mille territooriumil kontrolli tehakse, pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, nõuda, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus annaks juurdepääsu oma organisatsioonile, toimimisele, IT-süsteemile, algoritmidele, andmete töötlemisele ja äritavadele ning selgitaks neid. Komisjon ja tema määratud audiitorid või eksperdid ning selle liikmesriigi, mille territooriumil kontrolli tehakse, pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, võivad esitada ettevõtja või ettevõtjate ühenduse esindajale või töötajale küsimusi.

5. Komisjoni poolt kontrolli tegemiseks volitatud ametnikud ja teised kaasasolevad isikud kasutavad oma õigusi kirjaliku volituse esitamisel, kus on nimetatud kontrolli sisu ja eesmärk ning artiklis 30 ette nähtud trahvid, mida kohaldatakse juhul, kui nõutavad raamatupidamis- või muud äridokumendid esitatakse puudulikult või vastused käesoleva artikli lõigete 2 ja 4 alusel esitatud küsimustele on ebaõiged või eksitavad. Aegsasti enne kontrolli teatab komisjon kontrollist selle liikmesriigi, mille territooriumil kontrolli tehakse, pädevale asutusele, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise.

6. Ettevõtjad ja ettevõtjate ühendused peavad võimaldama komisjoni otsusega määratud kontrolle. Selles otsuses täpsustatakse kontrolli sisu ja eesmärk, määratakse selle alguskuupäev, antakse teavet artiklites 30 ja 31 ette nähtud trahvide ja sunniraha kohta ning osutatakse õigusele esitada kõnealune otsus läbivaatamiseks Euroopa Kohtule.

7. Selle liikmesriigi, mille territooriumil kontrolli tehakse, pädeva asutuse, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, või komisjoni taotluse korral võivad komisjoni volitatud ametnikke ja teisi kaasasolevaid isikuid aktiivselt abistada kõnealuse pädeva asutuse ametnikud ja tema volitatud või määratud isikud. Selleks on neil käesoleva artikli lõigetes 2 ja 4 sätestatud volitused.

8. kui komisjoni volitatud ametnikud ja teised kaasasolevad isikud leiavad, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus ei nõustu käesoleva artikli kohaselt nõutava kontrolliga, peab asjaomane liikmesriik andma neile vajalikku abi, taotledes kontrolli tegemiseks asjakohasel juhul abi politseilt või samaväärselt täitevasutuselt.

9. kui liikmesriigi õigusnormide kohaselt on käesoleva artikli lõikes 8 ette nähtud abi osutamiseks vaja kohtuasutuse luba, taotleb seda luba komisjon või liikmesriigi pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, või taotlevad seda nende asutuste volitatud ametnikud. Sellist luba võib taotleda ka ettevaatusabinõuna.

10. Käesoleva artikli lõikes 9 osutatud loa taotlemisel teeb liikmesriigi kohtuasutus kindlaks, et komisjoni otsus on autentne ning kavandatud sunnimeetmed ei ole kontrolli sisu seisukohalt meelevaldsed ega liigsed. Sunnimeetmete proportsionaalsuse kontrollimisel võib liikmesriigi kohtuasutus paluda komisjonilt otse või liikmesriigi pädeva asutuse kaudu, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, üksikasjalikke selgitusi eelkõige nende põhjuste kohta, miks komisjoni kahtlustab käesoleva määruse rikkumist, samuti kahtlustatava rikkumise raskuse ja asjaomase ettevõtja osalemise laadi kohta. Liikmesriigi kohtuasutus ei tohi vaidlustada kontrolli vajalikkust ega nõuda, et talle esitataks komisjoni toimikus sisalduv teave. Komisjoni otsuse seaduslikkuse võib läbi vaadata ainult Euroopa Kohus.

Artikkel 25

Võetavad kohustused

1. kui asjaomane pääsuvalitseja pakub artikli 18 kohase menetluse käigus, et ta võtab kohustusi asjaomaste põhiplatvormiteenuste osas, et tagada artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustuste täitmine, võib komisjon võtta vastu rakendusakti, et muuta need kohustused kõnealuse pääsuvalitseja jaoks siduvaks ning teha teatavaks, et meetmete võtmiseks ei ole enam alust. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2. Komisjon võib taotluse korral või omal algatusel alustada vastava otsuse alusel menetlust uuesti, kui:

a)	asjaolud, millel otsus põhineb, on oluliselt muutunud;

b)	asjaomase pääsuvalitseja tegevus on vastuolus tema võetud kohustustega;

c)	otsus tehti osaliste esitatud ebatäieliku, ebaõige või eksitava teabe alusel;

d)	kohustused ei ole tõhusad.

3. kui komisjon leiab, et asjaomase pääsuvalitseja pakutud kohustustega ei suudeta tagada artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustuste tõhusat täitmist, selgitab ta asjaomase menetluse lõpetamise otsuses põhjuseid, miks neid kohustusi ei muudeta siduvaks.

Artikkel 27

Kolmandatelt isikutelt saadav teave

1. Kõik kolmandad isikud, sealhulgas artikli 3 lõike 9 kohaselt määramisotsuses loetletud põhiplatvormiteenuste ärikasutajad, konkurendid või lõppkasutajad ning nende esindajad võivad teavitada liikmesriigi pädevat asutust, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, või vahetult komisjoni pääsuvalitsejate tavast või tegevusest, mis kuulub käesoleva määruse kohaldamisalasse.

2. Liikmesriigi pädeval asutusel, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, ning komisjonil on asjakohaste meetmete osas täielik kaalutlusõigus ning nad ei ole kohustatud saadud teabe suhtes järelmeetmeid võtma.

3. kui liikmesriigi pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, otsustab käesoleva artikli lõike 1 kohaselt saadud teabe põhjal, et tegemist võib olla käesoleva määruse täitmata jätmisega, edastab ta selle teabe komisjonile.

Artikkel 29

Täitmata jätmist käsitlev otsus

1. Komisjon võtab vastu rakendusakti, milles esitatakse komisjoni järeldus täitmata jätmise kohta (edaspidi „täitmata jätmist käsitlev otsus“), kui ta leiab, et pääsuvalitseja ei täida üht või mitut järgmistest:

a)	artiklis 5, 6 või 7 sätestatud kohustusi;

b)	artikli 8 lõike 2 kohaselt vastu võetud otsuses komisjoni poolt täpsustatud meetmeid;

c)	artikli 18 lõike 1 alusel ette nähtud parandusmeetmeid;

d)	artikli 24 alusel määratud ajutisi meetmeid või

e)	artikli 25 kohaselt õiguslikult siduvaks muudetud kohustusi.

Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2. Komisjon püüab võtta täitmata jätmist käsitleva otsuse vastu 12 kuu jooksul alates artikli 20 kohase menetluse algatamisest.

3. Enne täitmata jätmist käsitleva otsuse vastuvõtmist edastab komisjon asjaomasele pääsuvalitsejale oma esialgsed järeldused. Nendes esialgsetes järeldustes selgitab komisjon meetmeid, mille võtmist ta kaalub või mida tema arvates peaks võtma pääsuvalitseja, et esialgsetele järeldustele tõhusalt reageerida.

4. kui komisjon kavatseb võtta vastu täitmata jätmist käsitleva otsuse, võib ta konsulteerida kolmandate isikutega.

5. Täitmata jätmist käsitlevas otsuses annab komisjon pääsuvalitsejale korralduse lõpetada mittetäitmine asjakohase tähtaja jooksul ning selgitada, kuidas ta kavatseb kõnealust otsust täita.

6. Pääsuvalitseja esitab komisjonile nende meetmete kirjelduse, mida ta on võtnud, et tagada täitmata jätmist käsitleva otsuse täitmine.

7. kui komisjon otsustab täitmata jätmist käsitleva otsuse vastu võtmata jätta, lõpetab ta menetluse otsusega.

Artikkel 30

Trahvid

1. Komisjon võib täitmata jätmist käsitleva otsusega määrata pääsuvalitsejale trahve, mille summa ei ületa 10 % pääsuvalitseja eelmise majandusaasta üleilmsest kogukäibest, kui ta leiab, et asjaomane pääsuvalitseja tahtlikult või ettevaatamatusest ei täida:

a)	artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud kohustusi;

b)	artikli 8 lõike 2 kohaselt vastu võetud otsuses komisjoni poolt täpsustatud meetmeid;

c)	artikli 18 lõike 1 alusel ette nähtud parandusmeetmeid;

d)	artikli 24 kohaselt määratud ajutisi meetmeid või

e)	artikli 25 kohaselt õiguslikult siduvaks muudetud kohustusi.

2. Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 võib komisjon määrata täitmata jätmist käsitleva otsusega pääsuvalitsejale trahvi, mis moodustab kuni 20 % pääsuvalitseja eelmise majandusaasta üleilmsest kogukäibest, kui ta leiab, et pääsuvalitseja on toime pannud artiklis 5, 6 või 7 sätestatud kohustuse sama või sarnase rikkumise seoses sama põhiplatvormiteenusega, kui rikkumine, mis tehti kindlaks kaheksa eelneva aasta jooksul vastu võetud täitmata jätmist käsitlevas otsuses.

3. Komisjon võib võtta vastu otsuse, millega määratakse ettevõtjatele, sealhulgas asjakohasel juhul pääsuvalitsejatele, ning ettevõtjate ühendustele trahve, mis ei ületa 1 % nende eelmise majandusaasta üleilmsest kogukäibest, kui nad tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu:

a)	ei esita tähtajaks teavet, mida on vaja, et hinnata nende pääsuvalitsejaks määramist vastavalt artiklile 3, või esitavad ebaõiget, ebatäielikku või eksitavat teavet;

b)	ei täida kohustust teavitada komisjoni vastavalt artikli 3 lõikele 3;

c)	ei esita artikli 14 kohaselt nõutavat teavet või esitavad ebaõiget, ebatäielikku või eksitavat teavet;

d)	ei esita artikli 15 kohaselt nõutavat kirjeldust või esitavad ebaõiget, ebatäielikku või eksitavat teavet;

e)	ei võimalda juurdepääsu andmetele, algoritmidele ega testidega seotud teabele vastavalt artikli 21 lõikele 3;

f)	ei anna nõutavat teavet selleks määratud tähtaja jooksul vastavalt artikli 21 lõikele 3 või ei anna nõutavat teavet või selgitusi või annavad ebaõiget, ebatäielikku või eksitavat teavet või selgitusi vastavalt artiklile 21 või küsitluse käigus vastavalt artiklile 22;

g)	ei paranda komisjoni määratud tähtaja jooksul esindaja või töötaja esitatud ebaõiget, ebatäielikku või eksitavat teavet või ei esita või keelduvad esitamast täielikku teavet asjaolude kohta, mis on seotud artikli 23 kohase kontrolli sisu ja eesmärgiga;

h)	keelduvad võimaldamast artikli 23 kohast kontrolli;

i)	ei täida komisjoni poolt vastavalt artiklile 26 kehtestatud kohustusi;

j)	ei võta kasutusele artikli 28 kohast vastavuskontrolli funktsiooni või

k)	ei täida artikli 34 lõike 4 kohaseid komisjoni toimikule juurdepääsu tingimusi.

4. Trahvisumma kindlaksmääramisel võtab komisjon arvesse rikkumise raskust, kestust ja korduvust ning lõike 3 kohaselt määratavate trahvide puhul menetluses põhjustatud viivitust.

5. kui ettevõtjate ühendusele määratakse trahv selle liikmete üleilmse käibe alusel ja see ühendus on maksejõuetu, on ta kohustatud nõudma ühenduse liikmetelt osamakseid trahvisumma tasumiseks.

Kui neid osamakseid ei ole ettevõtjate ühendusele tasutud komisjoni määratud tähtaja jooksul, võib komisjon nõuda trahvi tasumist otse ükskõik milliselt ettevõtjalt, kelle esindajad olid selle ühenduse asjaomaste otsuseid tegevate organite liikmed.

Pärast teise lõigu alusel makse nõudmist võib komisjon nõuda lõppmakse tegemist igalt ettevõtjate ühenduse liikmelt, kui see on vajalik trahvi täieliku tasumise tagamiseks.

Komisjon ei nõua teise või kolmanda lõigu alusel trahvi tasumist ettevõtjatelt, kes tõendavad, et nad ei ole rakendanud ettevõtjate ühenduse otsust, millega rikuti käesolevat määrust, ning kas ei teadnud selle olemasolust või on sellest teadlikult distantseerunud juba enne, kui komisjon algatas artikli 20 kohase menetluse.

Ühegi ettevõtja rahaline kohustus trahvi tasumisel ei tohi ületada 20 % tema eelmise majandusaasta üleilmsest kogukäibest.

Artikkel 31

Sunniraha

1. Komisjon võib võtta vastu otsuse, millega määratakse ettevõtjatele, sealhulgas asjakohasel juhul pääsuvalitsejatele, ning ettevõtjate ühendustele sunniraha, mille summa ei ületa 5 % nende eelmise majandusaasta keskmisest üleilmsest päevakäibest (arvestatuna otsuses määratud kuupäevast), et sundida neid:

a)	järgima meetmeid, mille komisjon on kindlaks määranud artikli 8 lõike 2 kohaselt vastu võetud otsuses;

b)	täitma artikli 18 lõike 1 kohast otsust;

c)	esitama õiget ja täielikku teavet tähtaja jooksul, mis on artikli 21 alusel tehtud otsuse kohaselt esitatud teabetaotluses ette nähtud;

d)	tagama juurdepääsu ettevõtjate andmetele, algoritmidele ja testidega seotud teabele vastusena artikli 21 lõike 3 kohasele taotlusele ning andma nende kohta selgitusi, nagu on nõutud artikli 21 kohases otsuses;

e)	võimaldama artikli 23 alusel tehtud otsuses määratud kontrolli;

f)	järgima artikli 24 kohast otsust ajutiste meetmete määramise kohta;

g)	täitma artikli 25 lõike 1 kohase otsusega õiguslikult siduvaks muudetud kohustusi;

h)	täitma artikli 29 lõike 1 kohast otsust.

2. kui ettevõtjad või ettevõtjate ühendused on täitnud kohustuse, mille täitmiseks sunniraha määrati, võib komisjon võtta vastu rakendusakti, millega määratakse sunniraha lõppsumma esialgses otsuses ettenähtud sunnirahast väiksemana. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 32

Karistuste määramisega seotud aegumistähtajad

1. Artiklite 30 ja 31 kohastel komisjoni volitustel on viie aasta pikkune aegumistähtaeg.

2. Aegumistähtaega hakatakse arvestama rikkumise toimepaneku päevast. Jätkuvate või korduvate rikkumiste puhul hakatakse aegumistähtaega arvestama rikkumise lõppemise päevast.

3. Komisjoni võetavad meetmed, mille eesmärk on algatada rikkumise suhtes turu-uuring või menetlus, katkestavad trahvide või sunniraha määramisega seotud aegumistähtaja. Aegumistähtaeg katkeb kuupäevast, mil sellisest meetmest teatatakse vähemalt ühele rikkumises osalenud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele. Aegumistähtaja katkestavad eelkõige järgmised meetmed:

a)	komisjoni teabetaotlused;

b)	komisjoni poolt oma ametnikele antud kirjalikud kontrollivolitused;

c)	menetluse algatamine komisjoni poolt vastavalt artiklile 20.

4. kui aegumistähtaeg katkeb, hakatakse seda iga kord uuesti arvestama. Aegumistähtaeg lõpeb hiljemalt päeval, mil lõpeb kahekordse aegumistähtajaga võrdne ajavahemik, ilma et komisjon oleks määranud trahvi või sunniraha. Kõnealune tähtaeg pikeneb aja võrra, mille jooksul oli aegumistähtaeg vastavalt lõikele 5 peatatud.

5. Trahvide või sunniraha määramisega seotud aegumistähtaja kulgemine peatatakse komisjoni otsuse Euroopa Kohtus läbivaatamise ajaks.

Artikkel 33

Karistuste täitmisele pööramise suhtes kohaldatavad aegumistähtajad

1. Komisjoni õigusel nõuda artiklite 30 ja 31 alusel tehtud otsuste täitmist on viie aasta pikkune aegumistähtaeg.

2. Aegumistähtaega hakatakse arvestama alates lõpliku otsuse tegemise päevast.

3. Karistuste täitmisele pööramise aegumistähtaeg katkeb,

a)	kui teatatakse otsusest muuta trahvi või sunniraha algset summat või otsusest jätta sellise muutmise taotlus rahuldamata või

b)	kui komisjon või tema taotluse alusel tegutsev liikmesriik võtab meetmeid, mille eesmärk on pöörata trahv või sunniraha täitmisele.

4. kui aegumistähtaeg katkeb, hakatakse seda iga kord uuesti arvestama.

5. Karistuste täitmisele pööramise aegumistähtaeg peatub nii kauaks, kui:

a)	on lubatud maksetähtaja alusel või

b)	peatatakse makse sissenõudmine vastavalt Euroopa Kohtu otsusele või liikmesriigi kohtu otsusele.

Artikkel 38

Koostöö ja koordineerimine konkurentsireeglite täitmist tagavate liikmesriikide pädevate asutustega

1. Komisjon ja liikmesriikide pädevad asutused, kes tagavad artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, teevad omavahel koostööd ning teavitavad üksteist oma vastavast täitmise tagamise alasest tegevusest Euroopa konkurentsivõrgustiku kaudu. Neil on õigus esitada üksteisele teavet seoses faktiliste või õiguslike asjaoludega, sealhulgas konfidentsiaalset teavet. Kui pädev asutus ei ole Euroopa konkurentsivõrgustiku liige, teeb komisjon vajalikud korraldused koostööks ja teabevahetuseks seoses juhtudega, mis puudutavad käesoleva määruse täitmist ja artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmist selliste asutuste poolt. Komisjon võib kehtestada sellise korra rakendusaktiga, nagu on osutatud artikli 46 lõike 1 punktis l.

2. kui liikmesriigi pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, kavatseb algatada pääsuvalitsejate suhtes artikli 1 lõikes 6 osutatud liikmesriigi õigusaktidel põhineva uurimise, teavitab ta komisjoni kirjalikult esimesest ametlikust uurimistoimingust enne või vahetult pärast sellise toimingu algust. Selle teabe võib teha kättesaadavaks ka teiste liikmesriikide pädevatele asutustele, kes tagavad artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise.

3. kui liikmesriigi pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, kavatseb kehtestada pääsuvalitsejatele kohustusi artikli 1 lõikes 6 osutatud liikmesriigi õigusaktide alusel, edastab ta hiljemalt 30 päeva enne meetme vastuvõtmist komisjonile selle kavandi, milles on esitatud meetme võtmise põhjused. Ajutiste meetmete korral edastab liikmesriigi pädev asutus, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, komisjonile kavandatud meetmed niipea kui võimalik ja hiljemalt kohe pärast selliste meetmete vastuvõtmist. Selle teabe võib teha kättesaadavaks ka teiste liikmesriikide pädevatele asutustele, kes tagavad artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise.

4. Lõigetes 2 ja 3 ette nähtud teavitamismehhanisme ei kohaldata otsuste suhtes, mis on kavandatud riigisiseste ühinemisreeglite alusel.

5. Käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt vahetatavat teavet vahetatakse ja kasutatakse üksnes käesoleva määruse ja artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise tagamise koordineerimiseks.

6. Komisjon võib paluda liikmesriikide pädevatel asutustel, kes tagavad artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, toetada käesoleva määruse kohast komisjoni turu-uuringut.

7. kui liikmesriigi pädeval asutusel, kes tagab artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, on liikmesriigi õiguse kohaselt selleks pädevus ja uurimisvolitused, võib ta omal algatusel uurida käesoleva määruse artiklite 5, 6 ja 7 võimalikku täitmata jätmist oma territooriumil. Enne esimese ametliku uurimistoimingu tegemist teavitab kõnealune asutus sellest kirjalikult komisjoni.

Menetluse algatamine komisjoni poolt vastavalt artiklile 20 vabastab liikmesriikide pädevad asutused, kes tagavad artikli 1 lõikes 6 osutatud reeglite täitmise, võimalusest selline uurimine korraldada või see lõpule viia, kui see on juba pooleli. Need asutused esitavad oma uurimise tulemused komisjonile, et toetada komisjoni kui ainsat käesoleva määruse täitmise tagajat.

Artikkel 39

Koostöö liikmesriikide kohtutega

1. Käesoleva määruse kohaldamist puudutavas menetluses võib liikmesriigi kohus paluda, et komisjon edastaks talle oma valduses oleva teabe või arvamuse käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimuste kohta.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile koopia igast kirjalikust otsusest, mille liikmesriigi kohus käesoleva määruse kohaldamise kohta teeb. Koopia edastatakse kohe pärast seda, kui pooltele on kirjalikult esitatud kohtuotsuse terviktekst.

3. kui see on käesoleva määruse ühtseks kohaldamiseks vajalik, võib komisjon omal algatusel esitada liikmesriigi kohtule kirjalikud märkused. Asjaomase kohtu loal võib ta esitada ka suulisi märkusi.

4. Komisjon võib üksnes märkuste koostamise eesmärgil nõuda, et asjaomane liikmesriigi kohus edastaks talle juhtumi hindamiseks vajalikud dokumendid või tagaks nende edastamise.

5. Liikmesriigi kohus ei tee otsust, mis on vastuolus käesoleva määruse alusel vastu võetud komisjoni otsusega. Liikmesriigi kohus peab hoiduma ka selliste otsuste tegemisest, mis võivad olla vastuolus otsusega, mille komisjon kavatseb teha käesoleva määruse alusel enda algatatud menetluse raames. Sellega seoses võib liikmesriigi kohus kaaluda oma menetluse peatamist. See ei piira liikmesriigi kohtu võimalust taotleda ELi toimimise lepingu artikli 267 alusel eelotsust.

whereas

keyboard_tab Digital Market Act 2022/1925 ET

Digital Market Act 2022/1925 ET